happy memories :)

Olen täna õhtul olnud abielu ja romantika lainel. Vaatasin üht videot imeilusast abielu ettepanekust (SIIT). See pani mind naeratus suul ja pisarad silmas mõtlema muidugi mu enda kalli mehe abielu ettepanekule ja kõigele, mis sellele järgnes. Need hetked on unustamatud ja nii erilised! Mul on tunne, et armun temasse iga päev üha uuesti ja uuesti. See on nii hea tunne!

Lõpetasin täna viimaste piltide kleepimise meie pulmaalbumisse. Kirjutasin sisse ka kaks tsitaati, mis minu meelest on nii ilusad ja sügavad.

//I have been in a wedding and generally in romantic mood. I watched a video of a wonderful wedding proposal. That made me think of how my husband proposed me. And how all this wonderful journey marriage began. I think I fall in love with him everyday over and over again. 

I finished putting our wedding photos to our wedding album today. I wrote these two beautiful quotes that are so deep and carry an amazing message. //

“Happily ever after is not a fairy tale. It’s a choice.” Our choice!

“Marriage is a mosaic we build together. Millions of tiny moments that create our love story.”

Meie pulmaalbumis jäi veel päris palju ruumi üle. Ma ei tea, mida nende vabade lehtedega teha. Võib-olla panen sinna need imeilusad pulmadeks kingitud heade soovidega kaardid. Need on tõesti kõik kui kunstiteosed! Tahan osta kuskilt ka mingeid lillasid kaunistusi/kleepse (lipsukesi, sügameid, roose vms), millega seest kaunistada. Meie pulmavärviks oli ju valge ja lilla :)

//We have quite many empty pages left in our wedding album. I am thinking of putting there these super beautiful and nice wedding cards we got from the guests. These are all really like some are masterpieces! I also want to buy some purple design items (stickers - hearts, roses, bows ect). So I can decorate the pages a little bit. Our wedding color was purple and white :) //

“You meet thousands of people and none of them really touch you, and then you meet one person and your life is changed forever.”

about the wedding..

Viimaks on mul käes pulmafotod. Hetkel on need veel vaid CD peal, kuid täna tellisingi juba pildid, mida tahan ilmutada. Järgmine nädal saame kätte. Siis peame ostma ka pulmafotode jaoks suure albumi. Ostma peame ka ümbrikuid, kuna plaanime saata pilte ka nendele sugulastele, keda pulma ei kutsunud. 

Aga nüüd saan siis lõpuks kirjutada oma pulmadest, sellest erilisest päevast, mis jääb igavesti mu südamesse.

Pulmapäeva hommikul olin kuidagi pabinas.. ise ka ei tea miks. Kõhus ka natuke keeras. Mulle tegelikult polnud veel päris hästi kohale jõudnud, et ma ABIELLUN!!! Hommikul pidin pead pesema ja siis sättisingi valmis...täiesti tavalistes riietes olin. Johannes ka. Kleidi, ülikonna ja kingad võtsime kaasa. 

Ema oli meie pulmaautojuhiks. Esimene peatus oli lillepood, kust sain kätte enda pruudikimbu ning ema sai autole kaunistuse. Pärast seda oli peatus sadamas, kuhu jätsime auto...sealt kõndisime Vanalinna juuksurisse. Juuksuris keerati mulle rullid pähe. Siis tuli meigikunstnik, kes mulle kena pulmameigi tegi. Ma olin nii elevil, kui nägin, et mu meigikunstnik on kuulus Mari Ojasaar (ta on mu juuksuri sugulane..kuid juuksur ei maininud mulle, mis nime tema sugulasest meigikunstnik kannab). Ühesõnaga, olin elevil. Ja ta oli nii kena ja tegi mulle imeilusa meigi! Jäin tõesti väga rahule! Pärast pulmas sain külalistelt ka palju kiidusõnu!

Kui mul meik valmis sai, siis oli aeg ümberriietuda ehk kleit selga, sukad ja kingad jalga. Sain ka paar suutäit süüa. Johannes pani end ka riidesse. Siis hakkas juuksur mu soengut tegema. See läks päris kiiresti. Lõpuks oligi meil vist umbes 45 minutit aega, et Õnne Paleesse sõita. Jõudsime sinna kenasti kohale ning juba olid ka enamik külalisi kohal. Isa oli kohal meie pulmatordi ning šampustega. Need viidi siseõue. Johannes ütles, et tal läks oma isa nähes silm märjaks. Ja ta isal ka! Mina ja Johannes läksime fotograafiga ootesaali, külalised juhatati juba tseremooniasaali. 

Fotograaf tegi meist pilte ning siis tuli ametnik, kes meid paari pidi panema. Ta rääkis meile täpselt, kuidas kõik toimub, mida ta räägib ja millal me midagi tegema peame. Ta oli hästi rahulik, väga sõbralik ja tore. Siis ta lahkus ning me jäime kahekesi ootama, mil uksed avatakse ja pulmamarss käima hakkab. Ohhh, kuidas ma kahekesi pabistasime. Mõlemal sees keeras...ärevus oli hinges!!! Aga selline hea ärevus. Me kumbki ei suutnud naeratamist lõpetada...mu süda rõkkas rõõmust!

Lõpuks hakkaski pulmamuusika pihta ning uksed avati. Johannese käest kinni hoides kõndisime läbi saali. Nii uhke ja eriline tunne oli! Minu üllatuseks nägin ka onu Indrekut seal ning hea meel oli ka sellest, et ükski külaline ei hilinenud. Need kõige-kõige tähtsamad olid kohal!!! :)

Meie paaripanija rääkis nii ilusasti. Kõik, mis ta ütles, kõlas nii õigelt! Ma mõtlesin temaga kaasa ja mingil hetkel ei suutnud enam pisaraid hoida. Olin nii õnnelik, et see ajas nutma. Vaatasin Johannese poole ja ka temal oli pisar silmas. Mingi hetk ma mõtlesin, et ei suudagi nutmist lõpetada...et kohe hakkan kõva häälega tönnima, kuid õnneks sain asja kontrolli alla. Olin külaliste poole seljaga, seega nemad minu pisaraid vist ei näinud. 

Muidugi tuli ka hetk, mil tuli öelda "jah". Johannes ütles seda nii, et algul tegi suure pausi ja siis ütles hästi kõvasti jah (et kõik ikka kuuleks). See ajas mind naerma. Ning kartsin, et kui ma ise "jah" pean ütlema, siis ma lihtsalt ütlen seda läbi naeru...mis oleks eriti imelik ju. Aga taaskord mul vedas ja mul õnnestus naerust üle saada. Ütlesin "jah" kindla ja selge häälega. Sellele järgnes abieludokumentidele allkirja panemine, suudlus ning siis saime oma abielutõendi. Kui enne seisin ma Johannese vasakul käel, siis abikaasana seisan tema paremal käel. Nii ka õnnitluste vastuvõtmise ajal. Fotograaf tegi muidugi koguaeg meist pilte.

Pärast ametlikku osa läksime kõik õue. Õnne Palee ees tegime pilte ning siis liikusime siseõuele, kus meid ootas imeilus pulmatort ja šampus. Meie Johannesega lõikasime koos pulmatordi lahti, toitsime üksteisele pulmatorti, lõime külalistega šampuseklaase kokku, tegime veel pilte ning rääkisime külalistega juttu. Umbes tunni pärast lõpetasime selle kena koosviibimise. Meie Johannesega läksime edasi hotelli oma pulmapäeva tähistama!

Pean ütlema, et minu jaoks oli meie pulmapäev kõige ilusam päev mu elus. Kogu see tseremoonia oli palju ilusam ja erilisem, kui ma ette oskasin kujutada. Kõik sujus väga kenasti ning ma olen väga rahul, et just niimoodi väikeselt abiellusime! :)

Hotell, kuhu me pärast pulmai läksime, oli Meriton Old Town Garden Hotel. Pean ütlema, et see oli üle ootuste kihvt kogemus. Meie hotellituba oli nii suur, nii ilus ja väga mugav! Super. Asukoht oli samuti ideaalne ning hommikusöögi laud rikkalikum, kui üheski teises hotellis, kus ma viibinud olen. Viis pluss meie poolt! Kindlasti plaanime tagasi minna! 

Vahetasime hotellis riided ja läksime välja sööma. Meil mõlemal olid kõhud nii tühjad. Sõime ühe Vanalinna restorani välisterassil. Toit oli hea ning mõnus oli kahekesi pingeid maandada. Edasi jalutasime niisama Vanalinnas ning läksime siis kinno "Smurfid 2" vaatama. Mõtlesime, et vahelduseks on tore midagi lapsikut ja naljakat vaadata. Esimest osa vaatasime eelmisel aastal koos Soomes ja sellest on nii head mälestused! 

Pärast kino ostsime poest süüa ning juba kl 20.00 olime tagasi hotellis. Ausalt öeldes olime mõlemad nii väsinud. Ilmselt meid väsitas kogu see emotsioonide tulv, mis meid sellel päeval saatis. Sõime lihtsalt hotellitoa diivanil istudes ning siis läksime voodisse ja vaatasime telekat (ma enne seda muidugi pesin tund aega oma soengut ja meiki maha! :D) Kuigi ma olin nii väsinud, mõtlesin suure naeratusega oma näol tagasi meie erilisele päeval.

Järgmisel hommikul ärgates ütles Johannes mulle: "Tere hommikust, proua Rannastik". Nii armas! See tegi seest nii soojaks...ma olengi abielus enda unelmate mehega! Oh kui hea tunne see on. Praegu on meie pulmapäevast möödas juba 3 nädalat, kuid see eriline tunne on ikka mu sees. Mu tuttav, kes suve alguses abiellus, ütles, et tema meelest on abielus olles sees hoopis teistsugune tunne. Võiks ju arvata, et mis vahet sel on, on sul see paber allkirjastatud või mitte, kuid tegelikult vahe ON. Vähemalt minu meelest. Teadmine, et ma olen abielus ning muidugi kõik need ilusad mälestused sellest päevast, muudavad igapäevase olemise ka hoopis teistsuguseks. Ma olen nüüd ju Sandra Rannastik. Ma olen oma mehe naine! Äge!!!!

Sellised ongi mu mõtted, tunded ja meenutused minu pulmapäevast :)

tagantjärele pulma ettevalmistustest // our wedding planning

Kust küll alustada. Kolmenädalane puhkus Eestis on läbi. Oleme juba kolmandat päeva tagasi Soomes. Puhkus oli suurepärane. Pean vist ikka alustama sellega, et mul on nüüd uus perekonnanimi. Johannes ja mina abiellusime. Plaanisime seda kõike juba terve suvi. Uskumatu küll, aga isegi väikese registreerimisega on palju asju planeerida (riided, soeng, meik, fotograaf, pulmatort, nõud, külalised, transport jne). Me broneerisime Õnne Palees ka banketisaali, kus saaksime külalistele pulmatorti ja šampust pakkuda. Kuna ilm oli ilus, siis saime olla väljas "banketisaalis", milleks oli imeilus sisehoov väikeste laudade ja toolidega. Kõik oli äärmiselt kaunis.

Hetkel on emotsioone nii palju, et üldse ei tea, kust kirjutamist alustada ja mida üldse kirjutada..Ma olen tavaliselt suur detailidesse laskuja, aga see blogipostitus tuleks vist väga-väga pikk, kui ma absoluutselt kõigest kirjutan. Las see postitus olla siis selline, mis annab ülevaate meie pulma ettevalmistustest. Pulmapäevast kirjutan siis, kui saan fotograafilt pildid kätte :)

Alguses otsustasime Johannesega abielluda kahekesi. Kuupäevaks tahtsime 13.augustit, sest see on meie tähtpäev. Sel aastal sai 13.augustil meie suhtel täis 3 aastat. Kahjuks aga sattus sel aastal 13.august teisipäevale ning teisipäeviti ei toimu Õnne Palees abielutseremooniaid. Lihtsalt kabinetis abielu me ka allkirjastada ei tahtnud. Mõtlesime siis võtta 14.august. Aga siis selgus, et Johannes peab Soomest võtma tõendid, mis näitavad, et ta pole Soomes abielus. Sellega läks ka aega ning lõpuks kui kõik paberid olemas tagasi Õnne Palees olime, et kuupäeva määrata, tuli välja, et esimene vaba kuupäev on 16.august. Sel päeval on aga mu õe ja vanaema sünnipäevad. Seega valmisime hoopis 21.augusti :) Kogu see kuupäeva valmine toimus juunikuus. 

Nagu ma mainisin, siis alguses planeerisime abielluda nii, et olemegi vaid kahekesi registreerimise tseremoonial. Kuid mingi hetk see muutus ja lõpuks olid kutsutud just need kõige lähedasemad ja kalleimad inimesed, kellega me seda erilist sündmust jagada tahtsime :)

Selle väikese pulmaga kaasnes aga palju planeerimist ja tegutsemist :) Broneerisime banketisaali, ema pani mulle juuksurisse proovisoengu aja kinni, Soomes ostsin endale kleidi, netiteel uurisin pulmatortide kohta. Lõpuks oli ikka nii, et enamik asju tegime siis, kui jõudsime augusti alguses Eestisse puhkusele. Siis sai pruudikimp tellitud, kingad ostetud, Johannesele ülikond ostetud. Kuna juba ammu teadsime, et tahame abielluda 13.august, siis vist juba märtsis panime endale Vanalinnas hotellitoa kinni 13.-15.augustiks. Kuid, kuna seda kuupäeva me abiellumiseks ei saanudki, siis panime enda tegelikuks pulmapäevaks muidugi ka hotelli kinni - Vanalinnas Meriton Old Town Garden hotellis. 

13.aug - 15.aug veetsime niisama aega Tallinnas ja nautisime mõned päevad elu hotellis :) Tegelikult oligi see väga hea, kuna 14.august käisin proovisoengus ja pärast seda oli meil tellitud tuttav, kes meid Vanalinnas pilte tegi. Riietusime end pulmariietesse ja lasime mõned pildid mälestuseks teha :) Need pildid olen juba kätte saanud ja postitan ka mõned siia :)

//A week before our wedding we had a photoshoot in Old Town of Tallinn. We were staying in Old Town hotel anyway, so it was nice idea to get some photos of us in our wedding clothes in a beautiful background :) //

Pruudikimbuga oli mul soov, et see oleks lillade ja valgete lilledega, kuna meie pulma teemavärvid olidki lilla ja valge. Mul oli valge kleit ja lilla küünelakk (Essie "Meet me at the altar"), Johannesele hõbe-hall ülikond ja lilla särk ning lips. Tort oli valge, mida kaunistasid lillad roosid. Kuid pruudikimbuga ma päris rahule ei jäänud. Käisin mitu korda lillepoes arutamas ja nemad lubasid teha valgete rooside ja lillade orhideedega, mille nad pidid tellima. Ma koguaeg teadsin, et need orhideed on tulemas. Lõpuks oli nii, et päev enne pulmi selgus, et neid ei tulegi. Seega ma täpselt ei teadnudki, milline see kimp tuleb. Pulmapäeva hommikul läksime kimbule järele. See oli kena valgetest roosidest, mille vahel olid mingid lillad lilled ja rohelised lehed. See oli kena, aga mitte see, mida ma ette kujutasin. Tahtsin, et kimpu vaadates, on tõesti näha, et see on LILLA ja valge. Aga noh, ega kõik ei saagi täiuslik olla. Ilus oli kimp igatahes ja ega ma selle peale eriti ei mõtelnudki. Lihtsalt tagantjärele on selline halb tunne, et see lillepood niimoodi alt vedas.

//Now a little bit of our wedding planning. I wanted a bridal bouquet of white and lilac flowers, but in the end I didn't get the bouquet that I had dreamed of. I was disappointed at the floral shop, but it's okay. The bouquet was still nice and beautiful, but I wished there was more lilac in it. //

Pulmatordiga ja kogu tellimise protsessiga jäin ülimalt rahule. Tahan kõigile soovitada Europagarit!!! Suhtlesin nendega Soomes olles netiteel. Mul oli väga palju küsimusi (mis marjad tordi sees on, kas saab roosade rooside asemel lillasid, mis kell tordi kätte saab, mis kuupäeval selle tellima peaksin, kuidas sellist mitmekorruselit torti lõigata jne). Nad oli tõesti väga vastutulelikud, vastasid kõikidele mu küsimustele väga selgelt. Sain täpselt sellise tordi nagu tahtsin. Peal oli martsipan koos helelillade roosidega, sees kreem koos mustikate, kirsside, maasikate ja vaarikatega. Tort nägi välja imeilus ning maitses tõesti väga hästi! Suurepärane! Ma tellisin 5 kg torti, kuna netist kuskilt lugesin, et ühele inimesele võiks arvestada 200g. Võtsime natuke varuga ka. Kuid pärast selgus, et seda oli rohkem kui küll. Saime ka järgmisel päeval süüa ning ikka jäi alles :) Aga nii head torti söön ma hea meelega mitu päeva järjest!!!

//Our wedding cake was everything I dreamed of! I ordered it from Europagar.ee and I must tell that the communication was so well and nice. They answered all my questions and they made the cake I wanted! It was coveresd by  marzipan and lilac roses, inside was whipped cream and blueberries, cherries, raspberries and strawberries. It was so delicious. Not too sweet, just in balance! //

Hetkel mul planeerimise osas midagi meelde ei tulegi. Ema lasi oma autole teha ka lilledest kaunistuse, kuna ta oli meie autojuht.

Minu kleidiga oli selline lugu, et ostsin selle Soomest, kuid Eestis lasin natuke kokku tõmmata, kuna see ei püsinud hästi üleval. 

Kogu pulmade planeerimine oli põnev, kuid natuke ka väsitav. Pidevalt tegin paberile liste, et midagi meelest ei läheks ja ei ununeks. Abiellusime küll väikselt ja vaikselt, aga ikka tahtsin, et see päev oleks meie jaoks ideaalne. Ja oligi! Tõesti, ma ei oleks tahtnud seda mitte kuidagi teisiti teha! Kõik oli nii nagu me unistasime ja rohkemgi veel! Ma ei suudaks iial vist oma tundeid sellest päevast kirjelduse kaudu edasi anda..