midagi aktiivset

Ärkasin täna hommikul 9.30. Nii hea oli end välja puhata! Nüüd kevades hommikuti ärgates esimese asjana vaatan ruloo alt aknast välja, et näha, kas päike paistab või mitte. Kui paistab, tuleb naeratus näole ja võin vabalt üles ärgata. Kui aga ei paista, siis tahaks pea tagasi padjale panna ning magada mitu päeva, kuni päike välja tuleb! Õnneks viimasel ajal on päike igal hommikul paistnud! Sulaks vaid see lumi kiiremini. Tahan juba nii väga hakata jooksmas käima. Eelmine kevad ja suvi ja sügisel ka natuke käisin. Nii mõnus. Ükspäev just arutasime Johannesega, et kas ta hakkab suvel Hyvnkääl jõusaalis käima. Ta vahepeal käis ja isegi mina käisin temaga paar korda kaasas. Aga ma tegelikult pole üldse selline jõusaali või kinniste spordisaalide inimene. Mulle meeldib väljas joosta, rulluisustada, jalgrattaga sõita, jalutada, ujuda, midagi aktiivset mängida (nt korvpalli, golfi, mida iganes). Minu meelest ongi kõige mõnusam trenn selline, mis on lõbus ja samas tead, et oled ka trenni teinud. Otsimegi Johannesega suveks mingit lahedat hobi...midagi aktiivset. 

Johannes eile rääkis, et ta tuttav käis kuskil arsti juures ning ta sai teada, mis toiduaineid ta peab sööma ja mida ei ole soovitatav. Ja ta on juba 10 kg niimoodi kaotanud. Me Johannesega kumbki ei taha kilosid kaotada, aga huvitab oleks ka ise teada saada, mida võiks rohkem süüa, mida vähem. Aga ma usun, et ma tean juba praegu vastust sellele küsimusele. Vähem tuleks süüa valget jahu (nisujahu..ja selle tooteid), kartulit, valget riisi, pastat. Rohkem tuleks süüa pruuni riisi, täisterapastat, juurvilju, puuvilju, rukkijahutooteid, kala, kana- ja kalkuniliha, rohelist salatit jms värsket. Mina võiks vabalt niimoodi toituda, aga mul on ju Johannes ka :) Samas leppisime juba kokku, et proovime natuke tervislikumalt toituda. Näiteks liha kõrvale teen kartulite asemel mingit head värsket salatit. Eks ole näha, kuidas talle see meeldib. Just suvel tunnen ma alati, et tahaks kuidagi kergemalt toituda. Vahepeal ma kaks aastat üldse liha ei söönud, aga siis hakkas see tervisele. Nüüd pole mul liha vastu midagi, kuid ma ei söö seda ka meeletutes kogustes.

Rääkides kevades ja ilusatest ilmadest, siis ootan väljas jooksmise võimalust eelkõige selle pärast, et maikuus on Maijooks. Mina ja mu pere oleme sellest üritusest osa võtnud igal aastal. Sel aastal on minul 21.kord osa võtta. Vahele on jäänud vaid kaks korda: siis kui ma just sündinud olin ning siis kui kaks aastat hiljem mu noorem õde sündis. Isegi kui ma elaks teises maailma otsas, tuleks ma igal aastal Maijooksule. See on lihtsalt saanud selliseks traditsiooniks ning ma ei kujuta ette ühtki aastat vahele jätta. 

Mäletan, et kui ma noorem olin, siis mulle meeldis õhtul hilja välja minna ning meie maja ümber joosta. Taveas olid tähed ja kuu ning ma lihtsalt jooksin ümber maja, kuni võhm oli väljas. Nii hea tunne oli!

Olen alati unistanud sellest, et kui ma elaks ranna ääres, siis ärkaksin hommikul vara ja läheks jookseks mööda ranna äärt. See tundub nii rahustav! Tahaks ka surfata. See on mu üks unistus, et ma vähemalt kord enda elu jooksul saaksin surfata. Ega ma ju ei oska, aga tahaks kasvõi korraks proovida surfilaua peale püsti saada. Oeh, unistused, unistused, unistused.Aga need ju viivadki elus edasi :)