Book to read..or not to ?!

I love reading. Always have, always will. I used to write long book reviews, but now I don't find so much time to write so much about each book. My average is to read 2 books in a month. I work so I don't have tons of free time to read, but I like to read on my way to work and on my way back and also before I got to sleep at night (but surely not everyday I have strength to read). Anyway, I decided to write here shortly of each book that I have read since September. 

"Across the Universe" by Beth Revis - it is the first book of that series. It's about a girl whose family and herself will be frozen and they are travelling across the universe and after 300 years they should be unfrozen when they arrive another planet. But the main character wakes up way earlier than planned and where she finds herself is not what she expected..

"Mad About the Boy" by Helen Fielding - It's the new book of Bridged Jones. I actually have not read any other Bridget Jones books, only seen the movies. But I really enjoyed "Mad About the Boy" (and now I understand its love and popularity). It was very funny and light hearted and just a fun easy read! 

  

"The Beginning of Everything" by Robyn Schneider - I really enjoyed reading this book for some reason. I liked that I knew nothing about that book.. I only had heard that it's good. So, I ordered it and enjoyed reading without knowing what's the story-line. It was again an easy read, but at the same time it made you think about many things in life. I don't want to say too much about it, but you can find more about it on goodreads. 

"The Book Thief" by Markus Zucak - I had heard about that book (and the movie) a lot, but never really had chance to read. Finally my workmate also read it and recommended and then I decided to order and read it as well. I might say it took me quite long to read it.. it really needed much attention and concentration. It was about a girl in Hitler Germany..that's all I want to say about that. She loves reading before she even knows how to. I have not yet seen the whole movie (just the beginning), but it seems that the book is much deeper and has much more to offer than the movie. Even though it took me a while to read it through I really enjoyed it and it was such a good and eye opening book!

"The Year I Met You" by Cecelia Ahern - I didn't have to know anything about the book to know that I would love it. It's written by my all time favorite author and I love absolutely all her books. I never have to disappoint. I love that feeling when her new book arrives and I can lost myself in reading it and discovering all its beauty! Ohhh.. I love it :) The Year I Met You was so interesting, heart warming, funny, sad, realistic and much much more. It's about a woman who must be in gardening leave. She must wait a year until she can work again. And that year helps here to figure out a lot about her life..and she has a help from her neighbor..they help each other!

"If I Stay" by Gayle Forman - I didn't plan to read that book, I only wanted to see the movie. But I had no time to go to the movies so I ended up buying the book and reading it. I must say it was pretty average and nothing special. It felt too obvious and too easy to read. Even the sentences were somehow too easy. I cannot really explain it.. Later I saw the movie too and it also was very average, but definitely a bit emotional. The book should have a second part as well, but I haven't read it and I'm not sure if I will.. Maybe. 

"Will Grayson, Will Grayson" by John Green and David Levithan - for some reason I really love John Green books - I have read all of them now and I'm a fan. It was fun to read that book because it was written by two authors and they both created a character Will Grayson. At first I was a bit confused and didn't realize that the second chaper Will Grayson is not the same Will Grayson who was in the first chapter. From that on I understood that the same Will Grayson appeared every other chapter. It was interesting to read about their lives and see how their lives cross. 

"Orange is the New Black" by Piper Kerman - I actually have not finished reading that book yet, but I still decided to add it here. I like that it's based on a true story. I know many people have seen the tv series, but I have not (I might start watching them when I finish reading the book). Piper writes so honestly and with great details about her life and how she ended up in a prison for over a year. She describes her prison life and makes you feel her own feelings during that time of her life. I have read only 70 pages so far, but I have already balled my eyes out and I am hooked on her story!

This year I also try to do these little book sums up in about every 3 months. Mostly for myself to see what and how much I read, but also to give some recommendations.

I really enjoy watching THIS youtube channel. She gives very good book recommendations and you can hear about new books :) I have bought many books that she's been talking about and I have loved them a lot!

Review: VS Love Spell (ohhh, that smell :S)

Tellisin endale hiljuti Victoria's Secret'i kehaemulsiooni nimega Love Spell. Kõik kiidavad VS kehaemulsioone ja olen just selle kohta häid arvustusi kuulnud/näinud. Kuna mul kehaemulsioon oli otsa saamas, siis otsustasin endale just VS oma tellida. Täna hommikul sain paki kätte. Kui paki lahti tegin, siis tuli pakist imelik lõhn. See ajas mul südame pahaks. Ja kui ma kehaemulsiooni nuusutasin, siis sain aru, et see lõhn oligi pakis..ehk siis see emulsioon ajab mul südame pahaks. Mulle absoluutselt ei meeldi see lõhn. See on nii magus ja lääge, ja see on kuidagi nii spetsiifiline. See emulsioon peaks lõhnama kui kirsiõied ja virsik. No ma ei tea, mulle üldse ei meeldi. Ma panin seda natuke käele ja ajasin laiali. Siis läks süda eriti pahaks. Pesin seda mitu korda seebiga maha. 

Kurb on see, et ma kaalusin selle ostsmist ja kui ära tellisin, siis ootasin väga, et see kohale saabuks. Hinnaks oli sellel 9 eurot (125 ml). Ühesõnaga, olen väga-väga pettunud selles. Eks ma kingin selle õele jõuludeks ja loodan, et talle see lõhn meeldib. Kui mitte, siis las kingib edasi :P

Õppisin sellest seda, et neti teel ei saa (vähemalt mina mitte) lõhnavaid asju tellida, sest mulle lihtsalt ei pruugi see lõhn meeldida/sobida. Mäletan tegelikult, et seda tellides ma korraks mõtlesin, et kas mulle virsiku lõhn meeldib (sest nt apelsini ja mandariini lõhn kehaemulsioonides ja dušigeelides ajab mul ka südame pahaks:S...imelik!). Aga jah, edasipidi ostan ikka poest, siis saan enne nuusutada. Nüüd olengi uue kehaemulsiooni või kehavõi otsingul. Arvan, et jään ikka vana hea The Body Shop'i juurde :)

//I recently ordered Love Spell body lotion from Victoria's Secret. The bottle was 125 ml and it cost 9 euros. I was super happy when I got the package today. But when I opened it I realized I hate the smell..it seriously made me sick! I put a little bit of it on my hand and later I had to wash it off many times because it made have nausea. So, for my nose this smell is NO GO! I guess I will give it to my sister as a Christmas present. I hope she will like the smell. If not, then she can give it to someone else. 

Anyway, I think I won't order any body lotions, perfumes or anything else that has a smell, from online anymore... I just might not to like the smell :S And now I am looking for a new body lotion or body butter. I might stick to The Body Shop's body butters! //

book review: Minu Jaapan

Lugesin eile läbi raamatu "Minu Jaapan", autoriks Maret Nukke.. Mõtlesin, et kirjutan nüüd kohe ka oma emotsioonid ja mõtted, mida selle raamatu lugemine tekitas. 

Esiteks, mulle väga meeldib selliseid erinevatest rahvastest, kultuuridest ja maadest rääkivaid raamatuid lugeda. Eelkõige seetõttu, et mul on omad vähesed teadmised mingi maa või rahvuse kohta, kuid eks see ole rohkem eelarvamus. Sellepärast ongi huvitav lugeda ja avastada midagi hoopis uut ja kummutada sellega enda eelnevad arvamused.

"Minu Jaapan" avas mulle ukse täiesti teistsugusesse Jaapanisse. See pole üldse sarnane sellega, mida mina Jaapani kohta teadsin..või arvasin. Kõige enam just muutus mu arusaam jaapanlaste kohta. Nimelt kumas raamatust läbi jaapanlaste kollektiivsus. See on neil tõesti tugev. Sellest tulenevalt käituvad jaapanlased väga kindlate reeglite alusel, sest selles kultuuris pead sa meeldima inimestele, muidu võib sinust saada heidik. Ja heidik ei taha keegi olla. Isegi pered, kus laps näiteks on end muust maailmast eraldanud ja end oma tuppa lukustanud, varjavad seda tuttavate eest, et neid ära ei põlataks. Ühesõnaga, ühiskonna heakskiit on ääretult oluline Jaapanis. 

Jaapanlased planeerivad oma tegevusi viimsete minutiteni. Näiteks tõi autor välja, et kui nad külastasid Jaapanit välismaalt tulnud jaapani keele õpetajatega, siis nende päevad olid tõesti nii ära planeeritud, et enda mõteteks või tegevusteks aega ei jäänudki. Kusjuures see, et sa ei taha mingit monumenti näha, oli jaapanlastele arusaamatu ja isegi ebaviisakas (olgugi, et monument tekitas vaatajas lihtsalt halbu emotsioone). 

Mida ma tegelikult ka enne Jaapani kohta teadsin, on nende värvilisus - poed on värvilisi nipsasjakesi täis, samuti on noorte riietus väga värviline. Jaapanis on koolis õppimine ka hästi oluline ja õpingute suhtes ollaks väga range. See on ilmselt sarnane Hiinaga, kus vanemad utsitavad lapsi õppima, võttes selleks ajaks neilt ära isegi mobiilid ja Interneti. Selline õppimine ja hariduse tagaajamine tekitab õpilastest tohutut pinget. On ju teada, et igal aastal teevad Hiinas eksamite sooritamise ajal väga paljud õpilased enesetappe - siis kui eksam ebaõnnestus või juba enne seda..õppimise pinges. Usun, et Jaapanis on olukord sarnane. 

Uus teadmine minu jaoks oli see, et Jaapanis on ametikoht peaaegu et igavene. Üldiselt on nii, et kui sa lähed ühte firmasse tööle, siis oled seal elu lõpuni, st pensionini. See omakord võib kaasa tuua ka selle, et kui sulle seal parasjagu tööd pole (nt on mingi kriisiaeg), siis pead lihtsalt seal passima või tegema mingit "nähtamatut tööd".

Eriti meeldis mulle selle raamatu juures jaapanlaste naljakate või meie jaoks harjutmatute elukorralduste kirjeldused. Näiteks kannavad nad toas alati susse..paljajalu käimine on imelik. Vannitoas tuleb aga jalga panna teised sussid. Tihti on nii, et kui vannis käiakse, siis käivad kõik pereliikmed samas vees. Aga vannis vaid leotatakse end ning siis pestakse seebiga end vanni ees. Nii ei lähe ka vannivesi seebiseks ega väga mustaks. Seda tehakse vee kokkuhoiu pärast. 

Kui meil 1990.aastate alguses veel eriti suur prügisorteerimine ei toimunud, siis jaapanlased olid meist ees. Nimelt neil käis see seal juba siis väga-väga hoolikalt ja kindlate reeglite järgi: pappkarbi pealt pidi isegi tähed välja rebima, kui need olid sinna trükitud materjalist, mida ei saanud ümber töödelda. Ja erinevad prügid pidi viima kindlal nädalapäeval kindlal kellaajal (nt kl 5 hommikul) kindla posti juurde. Kui viisid eelmine õhtu enne magama minekut, siis hiljem said naabritelt pureda. 

Autor kirjutas oma lugusid Jaapanist ja elust seal väga värvikalt ja lõbusalt. Palju oli ka kirjeldusi erinevatest pühamutest ning väga meeldis mulle ka see, et raamatus oli mitmeid jaapanikeelseid sõnu :) 

Üleeile, kui Helsingis jalutasin ja jaapanlasi nägin, siis vaatasin neid kohe teise pilguga. Mõtlesin, et kas need on tõesti need samad jaapanlased, kes teretamisel käe surumise asemel hoopis kummardavad (et mitte kehalises kontaktis olla). Imestama panev, sest varem, kui mõtlesin kummardavast jaapanlasest, tuli ikka silme ette mingis kloostris elav munk või muu pühakutele pühenduja. Aga ei, kõik jaapanlased kummardavad. Kusjuures kummarduse sügavusel on ka erinevad tähendused ;)

Ühesõnaga, põnev ja silmaringi laiedav lugemine!

//I read a very good book yesterday. It's called "Minu Jaapan" (My Japan). Author writes about her life in Japan. It's very interesting to learn more about Japan, the culture there and about the japanese. Some things made me laugh, some things came by surprise and overall I think now I see Japan and japanese differently than before. But in a better way! //

Raamatut saab endale osta ja selle sisututvustust lugeda SIIT.

food review: almond milk

Mulle meeldib vahepeal kirjutada enda lemmiksöökidest ja jookidest. Samuti sellest, mida uut olen proovinud ja kuidas rahule jäänud. Mõni päev tagasi poes käies otsustasin osta proovimiseks mandlipiima. Seda sellepärast, et olen nii palju lugenud, kui kasulik on juua riisi-, kaera- ja mandlipiima. Seda siis lehmapiima asemel. Lehmapiim tekitab juttude järgi kõhus lima... Ei tea, kas on tõsi või mitte. Aga mandlipiima ma ostsin. Alguses hakkasin seda toidukõrvale jooma. Ei sobi. See on liiga magus ja väga petsiifilise maitsega (mandlimaitsega). Uurisin siis Internetist ja sain teada, et mandlipiima on hea kasutada smoothides ja süüa müsliga. Kõige sarnasem lehmapiimale ja naturaalsem maitse peaks olema riisipiimal. Eks millalgi proovin ka selle ära. 

Ühel hommikul sõingi müsli mandlipiimaga, kuid mulle see väga ei meeldinud. Ilmselt oli asi selles, et mul on uus müsli, millel pole üldse mingit magusat maitset..ja nii ma siis närisin neid kaerahelbeid ja tundsin tugevalt mandli maitset. Mandliga on aga see, et mina ei saa neid palju järjest süüa. Seega ei saa ma ka väga palju mandlipiima järjest juua/süüa. Igatahes, järgmisel hommikul tegin mandlipiimaga kaerahelbeputru. Vot see oli küll imehea!!! Täna hommikul tegin mandlipiimaga maasika-banaani smoothie't. See tuli ma tõeliselt maitsev! Nüüd ma siis tean. Edasipidi kasutan mandlipiima smoothie'de sees ning ka pudru tegemiseks kõlbab väga hästi :)