Täna oli see kuulus päev, mil Eesti aja järgi kell 16.00 pidid kõik fotoka kätte võtma ja ühe pildi pildistama..ehk siis selle kaudu jäädvustama kas midagi ilusat, kurba, võimast vms. See oli eestlastest õdede algatatud projekt, milles nad kutsusid osalema terve maailma. Nende kodulehel tiksus kell, mis näitas, mitu tundi ja minutit on jäänud selle hetkeni, mil kõik ühel ajal ühe hetke fotokaameraga jäädvustavad. Mul oli see juba tükk-aega tagasi mobiilile meeldetuletuseks pandud. Täna, kui kell hakkas 16.00-le lähenema, siis ma muutusin laisaks. Üldse ei viitsinud välja minna, et mingi huvitav koht leida. Nii juhtuski tõsiasi, et mina tegin pildi oma 5.korruse rõdult. Kahjuks mingit erilist hetke sealt jäädvustada ma ei saanud. Tegin väga tavalise sügisese pildi...millegipärast paneb see pilt mind mõtlema vanuritele. Võib-olla sellepärast, et selle pisike katuse all istuvad, kiiguvad ja lobisevad tavaliselt meie maja naabrid, kes on kõik suht vanad. Aga mega sõbralikud ja toredad! Ja minu meelest on nii tore, kui vanad inimesed päeval palju väljas omavahel aega veedavad. Kord nad isegi kohvitasid ja sõid kooki maja ees pinkidel. Kutsusid mind ja Johannest ka :) Armas!
Kogu sellest One Moment projektist saab täpsemalt lugeda selle kodulehelt
SIIT!
//Today was the day when project One Moment happened. Everybody around the world were supposed to take a photo at the same time and upload the photo to One Moment website. This project is made to show how different world is at the very same moment! Somewhere is night, somewhere is day, somewhere is laughter, yet somewhere is sorrow. It's very interesting idea! I was at home at 4pm, so I took the photo from my 5th floor balcony. They photo doesn't represent feelings, but it shows a bit of autumn and for some reason it makes me think of old people. Down there you can see the photo I took!//
Minu pilt tuli siis selline:
No comments:
Post a Comment