Eile kirjutasin, et tahan ka filmi ära vaadata ja siis nii raamatu kui ka filmi kohta koos kirjutada. Aga selgus, et see film ei tule veel nii pea välja. Seega kirjutan vaid raamatu kohta. Nii siis lugesin läbi John Green'i raamatu "The Fault in Our Stars". Raamatu sisu on tõsine, kuid kirjanik on kirjutanud selle läbi huumoriprisma ja läbi tõelise elu kogemuse. Ilma ilustamata. Raamat räägid tüdrukust nimega Hazel, kellel on kopsuvähk. Ta saab ravi ja tema vähk ei arene edasi. Aga ta ei saa iseseisvalt hingata, ning seega on tal koguaeg torud ninas ja väike masin kaasas. Ta kohtub poisiga nimega Augustus, kellel oli samuti vähk, kuid ta sai sellest jagu (kahjuks kaotas ta ühe jala võitluses vähiga). Lugu ongi neist kahest noorest (16.aastased), kes armuvad ja võitlevad elu raskustega. Nad on oma vanuse kohta nii huvitavalt targad. Nende mõttemaailm on teistsugune (seda ilmselt selle tõttu, et nad on pidanud nii palju üle elama ja surmale nii lähedal olnud). Hazel tutvustab Augustusele üht raamatut, mille ka poiss läbi loeb. See raamat on nö teiseks tegevusliini põhjuseks. Selle raamatu tõttu tõusevad mitmed küsimused,arvamused, nad lähevad Amsterdami reisile jms. Kõige jubedam on aga see, et Augustusel avastatakse uuesti vähk. See on juba igale poole laiali hajunud. Ta hakkab küll ravi saama, aga sellest pole suur kasu. Hazel on muidugi tema kõrval.
Muud ma ei tahakski kirjutada sisu kohta, sest lugejal peab ka jääma midagi avastamiseks. See raamat võib kirjelduse järgi tunduda mingi eriti lihtne, võib-olla isegi noortepärane lugemine. Kuid tegelikult on see palju
sügavam, kui esialgu arvata võib.
Mulle see raamat väga meeldis. Mitmes kohas pani sügavalt mõtlema, hoopis omi mõtteid. Ja hästi palju häid mõtteteri oli raamatus. Minu lemmikuks on ikka see, mille eelmises blogipostituses kirja panin:
"Everybody should have true love, and it should last at least as long as your life does."
//I wrote yesterday that if I finish the book and watch the movie then I will write a review of these both together. But today I realized that the movie is not out yet. So, I don't want to wait. I am going to write a review of John Green's book "The Fault in Our Stars" which I finished reading today. I found this book very compelling and interesting. Deep and meaningful.
The story itself was harsh, sad and serious, but it was written through humor. The main characters are 16 year olds Hazel and Augustus. Hazel has a lung cancer and she meets Augustus at support group. Augustus used to have a cancer too, but he got treated and beat the cancer (he lost his leg in that war, though). They well in love and the book was a story of their struggle, but yet very honest and almost adult view to the life/world. They had been gone true so much, but they were still teenagers. The very important part of this book was another book. A book what Hazel recommended to Augustus. They both read that book and they loved it. This book brought so many questions, discussions, actions and so on. It brought them to Amsterdam, for example. I don't want to write too much about the storyline because I think readers want to find it all out themselves. But I can say it's a very good read. It may sound as a typical teenagers' book, but it really isn't. This isn't a typical love story. The author uses very diffrerent language and writing style. There's no other book like that. //
Kuna ma ootan nüüd põnevusega selle raamatu ainetel vändatud filmi, siis panengi lõpetuseks siia selle ilmi treileri ;)
//Because I am so excited to see tha movie of that book then I think it'll be the best to end this blogpost with the trailer of a movie "The Fault in Our Stars" ;) //
