Showing posts with label book review. Show all posts
Showing posts with label book review. Show all posts

Sunday, May 25, 2014

Book review: Looking for Alaska

Lugesin hiljuti John Green'i raamatut "Looking for Alaska". See oli teine J. Greeni raamat, mida ma lugenud olen. Pean ütlema, et taaskord on ta fantastiliselt kirjutanud. Tema kirjaviis, sõnade voolavus, huvitavad ja ebaharilikud karakteris on nii paeluvad. Lugesin raamatu läbi mõne päevaga (rongiga tööle sõites ja töölt koju sõites). Kuigi tegelased on gümnaasiumi viimases klassis, siis see raamat pole sugugi tüüpiline teismelistele mõeldud teos. Selles raamatus on nii palju enamat!
Lugu räägib kõhnast ja kahvatust poisist hüüdnimega Pudge, kes läheb internaatkooli ning tutvub Colonel'iga (tema toakaaslane) ning Alaskaga. Alaska on tüdruk, kes lummab Pudge'i oma kauni välimuse ja ebatavalise iseloomuga. Nad saavad hästi läbi ning Pudge loodab muudkui sõprusest midagi enamat. Aga ta teab, et Alaskal on poiss-sõber olemas. Tegevustikus toimub väga palju huvitavat, kuid lõpuks jõuab asi selleni, et Alaska ja Pudge suudlevad. Järgmisel hetkel Alaska tormab minema, ütleb, et peab kuhugi sõitma (kuigi on juua täis). Järgmise hommikul selgub, et Alaska sai autoavariis surma. Pudge ja Colonel tunnevad süüdi, et lasid tal juua täis peaga autorooli istuda. Kuid nad ei tea, kuhu Alaska minna tahtis..ning just seda nad uurima hakkavadki. Pool raamatut ongi nö enne Alaska surma, pool raamatut peale Alaska surma. See on tõeline lugu sõprusest, koolielust ja lollustest. Kuid selles on midagi veel suuremat, erilisemat. Loe ja saa teada :)

//About a week or more ago I read John Green's book "Looking for Alaska". It was the second book of J. Green that I read. I must say it was again very well writtened. Although the story is of high school students, he still writes the story somehow maturely so you don't feel you are reading a typical teenager novel. I truly admire Green's ability to great such a funny and unique characters and plot. 
The story is about a guy who's nickname is Pludge. He goes to a new boarding school where he meets Colonel (his roommate) and a girl named Alaska. He liked Alaska a lot. She's gorgeous, outgoing ect. Pudge on the other hand is skinny, pale and looks like a typical nerd you can find. But they are friends and more than once Alaska says compliments towards Pudge that makes him feel special. One night they kiss. That's the night when Alaska dies. Basically half of the book is BEFORE she dies and half is AFTER she's died. After Alaska's death Colonel and Pudge feel resbonsible and they start to investigate what happened to her (they knew she died in a car crash, but they didn't know why she took of in the middle of the night..where was she driving??). It's a compelling story of true friendship, lots of laughter, pranks, high school life ect. Yet there's something bigger in there. What? Read and find out :) //

Down here is one of the many quotes that Pudge said in the book: 
Looking for alaska

Sunday, May 11, 2014

Book review: And the Mountains Echoed

Pariisi lennujaamas tagasilendu oodates ostsin ajaveetmiseks raamatu And the Mountains Echoed, mille autor on Khaled Hosseini. Kohe, kui seda lugema hakkasin, sain aru, et see on sama hea või isegi parem, kui ta eelmine raamat, mida lugesin (A Thousand Splendid Suns). Hosseini kirjutab väga kütksetavalt Afganistaani elust erinevatel perioodidel, läbi erinevate tegelaste silmade. Tema kirjeldused on huvitavad ning väga tõetruud. Teose sisu on temale omaselt väga omapäraselt ülesehitatud: palju tegelasi, kes ei tundu esialgu olevat omavahel seotud, kuid loo käigus selgub, miks autor nende tegelaste elust kirjutab, mis neid ühendab põhilooga. Sellist raamatut on tõeliselt lummav lugeda. Tema loodud tegelased on ka hästi erinevad ning tugeva karakterijoonega. Kuna autor kirjeldab väga põhjalikult, siis uskumatult lihtne on ettekujutada tegelase välimust, tema kodu jne. See teeb lugemise palju rikkalikumaks!
Lugu ise on 3.aastasest õest Parist ja tema 6.aastasest vennast Abdullahist, kes on üksteise jaoks kõige olulisemad inimesed maailmas. Kuna nende pere on vaene, siis isal ei jää muud üle, kui müüa Pari ühele rikkale Afganistaani perele. Pari kasvab üles unustades täielikult oma päris pere, oma venna. Ta elab teadmises, et ta rikkad vanemad ongi tema bioloogilised vanemad. Abdullah on löödud, temas on suur tühjus. Ta lubab endale, et ühel päeval ta leiab oma õe!
Kui Pari saab 10.aastaseks, siis ta kolib oma emaga Pariisi. Seal nad elavad tavalist elu, kui nii võib öelda. Kui Pari ema sureb, siis saab ta teada, et ta ema polnudkui ta bioloogiline ema. Hiljem saab ta teada ka, et tal on vend. Seejärel hakkavad talle meenuma killud tema lapsepõlvest, mil ta veel oma vennaga koos oli. Küsimus on, kas Paril õnnestub oma vend üles leida ja temaga kohtuda??
Loos oli tegelikult veel väga palju erinevaid liine, palju tegelasi. Lugu on kirjutatud tõeliselt kaasahaaravalt! Soovitan väga lugeda!

//And the Mountains Echoed was my second book from Khaled Hosseini that I read. The first one was A Thousand Splendid Suns and I loved it. I heard that And the Mountains Echoed was even better, so when we were in Paris airport waiting our flight back I bought this book and started reading. I love how the author really writes so interestingly that from the very beginning till the end you are really inside of the story, getting emotional, imagining all that happened ect. He describes so well life in Afghaistan and it almost feels like the story was true as well (but it's actully fiction). This book have so many storylines, lots of characters to keep up with. At first there're so many foregin Afghan names, so it's a bit confusing, but I got used to that quickly. I admire authors idea and capability of writing how so many different characters are connected somehow..how at first you feel why is he now talking about that guy..who is he? And then soon you find out how he is connected to somebody you have already read about. It's crazy, but it makes reading so much fun! I also like that his stories go through different timeperiods.. It starts in 60s, then it's nowadays, there are also lots of flashbacks. 
The story itself is about a brother (Abdullah) and sister (Pari) who are very keen on each other. Brother is 6 years old and he is like a father to his 3 y.o sister,taking care of him more than their actual father. But since the family is poor, their father sells daughter Pari to a rich family who can't have children. Father of course knows that Pari's life will be much better in that family and she could have better future. But Abdullah is so broken. When he is separated from his sister part of him dies. 
Pari grows up, forgetting all about her real parents and brother. She moves to Paris with her mother and she grows up knowing she is her real mother, she has no siblings ect. But she always feels like part of her is missing, but she doesn't know what exactly. When her mother dies she finds out she wasn't her real mother..Pari is already old and when she finds out she has a brother she starts remembering bits and pieces from her childhood when he was still living with his real family. So, the question is can she find her bother and do they have a chance to meet?
The story has soooo much more storylines, so many other part of that story. It's truly amazing to read that masterpieces! I recommend highly!//




Sunday, March 30, 2014

Book review: Divergent trilogy

Olen nüüd kõik kolm "Divergent"i  triloogia raamatut läbi lugenud ja ma olen positiivselt üllatunud. Lugemise käigus ma pidevalt mõtlesin, et autor on lihtsalt nii uskumatult andekas; kuidas tal küll sellised ideed on? Wow! Ma jumaldan kogu selle triloogia sisu. See on lihtsalt nii erinev kõikidest teistest raamatutest. Kuidas Veronica Roth tuli sellisele mõttele? Ja nüüd sain teada, et ta (autor) on kõigest 25. aastane (saab 26. aastaseks 9. augustil). Nii noor, andekas ja edukas! Ta karjäär on alles algmas ja ma ei jõua ära oodata, et tema järgmiseid raamatuid lugeda ;)
Aga nüüd raamatutest lähemalt. Kui ma peaksin neist kolmest oma lemmiku valima, siis see oleks ilmselt 1. osa. Seda seetõttu, et sealt sain kogu pildi sellest ühiskonnast ja sealsest süsteemist.. see oli nii uus minu jaoks ja seega ka kõige rohkem elevust tekitav. Samas ka järgmistes osades oli palju-palju uut ja huvitavad. Autor kirjutab väga kaasahaaravalt, tegevus koguaeg toimub. Eriti meeldis mulle selle triloogia puhul see, et iga pisike detail, mida raamatus mainiti, oli läbimõeldud. Näiteks miski, mis mainiti esimeses raamatus lihtsalt muuhulgas, osutus oluliseks kolmandas raamatus jne. See näitas, et autor tõesti teadis, mida ta kirjutas!!!
Ma ei taha tegelikult väga sisust rääkida, sest see on lihtsalt niivõrd eriline. Igale lugejale peaks jääma võimalus ise seda avastada. Ütlen vaid nii palju, et see triloogia on lugemist väärt! Mina lugesin neid raamatuid inglise keeles ning kõik oli väga hästi mõistetav. Postituse lõpus on ka kõigi kolme raamatu lühikesed inglisekeelsed tutvustused.

//I read all three books from the Divergent series (Divergent, Insurgent, Allegiant) and I am wow-ed. While I was reading I was constantly thinking: this author is brilliant; how could she possibly have these ideas? Wow! I love the whole storyline. I think it's SO UNIQUE. Nothing to compare to! While I was reading the last book (Allegiant) I found out that the author (Veronica Roth) is only 25 y.o (tunring 26 on 9th August). She's so young and successful! Her writer carrieer has just started. I cannot wait to see what else she's going to write about! 
But about the trilogy now. If I had to pick out my fav out of three, I think I would choose the first book because I feel it was just the most amusing. But at the same time the next two books also had these wow effects and I LOVE how the books were very connected. Even little details were thought through very well. Some little things that were mentioned in the first book might have a bigger meaning in the second or third book. I think that shows that the author really knew what he was writing!!!
I don't want to write about the story because I just wouldn't know how to choose the best words to describe that. But I took a little review from the Internet:

Divergent: One choice can transform you. It is a gripping dystopian tale of electrifying choices, powerful consequences, unexpected romance, and a deeply flawed "perfect society."
Insurgent: One choice can destroy you. Insurgent continues the dystopian thrill ride. As war surges in the factions all around her, Tris attempts to save those she loves—and herself—while grappling with haunting questions of grief and forgiveness, identity and loyalty, politics and love.
Allegiant: The explosive conclusion to Divergent trilogy reveals the secrets of the dystopian world that has captivated millions of readers in Divergent andInsurgent. //

My favorite quote from the "Allegiant" book (I highlighed it in my book and wrote it to my phone notebook as well!)

love


Saturday, February 8, 2014

Book review: A Thousand Splendid Suns

Lugesin hiljuti raamatut "A Thousand Splendid Suns", mille autor on Khaled Hosseini, kelle kuulsaim teos on ilmselt "The Kite Runner". Mina polnud tema raamatuid varem lugenud ja ei osanud midagi oodata. Sain selle raamatu jõuludeks enda töökaaslaselt.
Raamat algab väga huvitavalt, mis mulle meeldis. Kohe alguses algas tegevus ja tähelepanu köitsid erinevad kirjeldused. Raamat algab 5.aastase tüdruku Mariami elust Afganistaanis. Raamatu käigus Marian kasvab ning lõpuks ristub tema tee Lailaga, kes on talle kui tütre eest (kuigi nad mõlemad on abielus sama mehega). Raamatus ongi nö kaks osa. Esimene osa on Mariamist ja siis hakkab teine osa, kus hakkab tegevusliin Laila elust...kuni nende kahe elud ristuvad. Tegevustik on väga kirju ja kohati väga jõhker. Autor kirjeldab väga reaalselt ja tõetruult elu Afganistaanis alates 1962. kuni 2003aastani. Kuna peategelasteks on naised, siis autor ongi fookusesse toonud naiste raske elu Afganistaanis. Selle, kuidas mehed neil oma nägu väljaspool kodu ei luba näidata, kuidas abielu on tihtipeale sunnitud, kuidas mees naist peksab, kuidas erinevate valitsusaegade (ja sõdade) ajal on naistel keelatud õppimine, kodust väljas pool käimine ilma meheta, nälg, arstiabi puudus jms. See on kõik selline jõhker ja julm pool selles raamatus. Ilus pool on hoopis sõprus ja armastus. Sõprus kahe naise vahel, kelle elud on nii rasked olnud.. nad on justkui ema ja tütar, aga samas parimad sõbrannad. Nad kaitsevad üksteist.. Minu silmis ongi see raamat lugu sõprusest ja tugevusest!
Ma jäin selle raamatuga ülimalt rahule. Sain sellest raamatust nii palju informatsiooni Afganistaani elu kohta. Lugemine läks kiirelt, kuna autor tõesti kirjutab väga huvitavalt. Tegevus on hästi tihe, koguaeg midagi juhtub..

//I recently read a book called "A Thousand Splendid Suns" by Khaled Hosseini. He's most famous book is probably "The Kite Runner". 
"A Thousand Splendid Suns" Started very interestingly. This is what I loved about this book throughout reading..it'svery interestingly written and so much is happening you never feel bored reading it! 
This is a story of 5.y.o girl Mariam who lives in Afghanistan. Throughout the book she grows up and eventually her life path crosses with Laila, who is like a daughter to her (although they are married to the same man). The story itself is very brutal. Author describes very realistically the life in Afghanistan from 1962 to 2003. Since main characters are women, author focuses in life of Afghanistan women. Women are forced to marrie men they don't love, men beat them, men don't allow women showing their face outside of home, during war women cannot study, cannot work, cannot even leave house without their husbands. There's povery, hunger, lack of medicine.. It's very awful side of this book. But there's another side: friendship and love. Friendship between two women who both have had very tough life. But they are strong and together they are even stronger!
I was very glad I got to read this book because I learnt so much form it. I read it through pretty quickly because it was just written so interestingly. //

Thursday, January 30, 2014

Book review: The Fault in Our Stars

Eile kirjutasin, et tahan ka filmi ära vaadata ja siis nii raamatu kui ka filmi kohta koos kirjutada. Aga selgus, et see film ei tule veel nii pea välja. Seega kirjutan vaid raamatu kohta. Nii siis lugesin läbi John Green'i raamatu "The Fault in Our Stars". Raamatu sisu on tõsine, kuid kirjanik on kirjutanud selle läbi huumoriprisma ja läbi tõelise elu kogemuse. Ilma ilustamata. Raamat räägid tüdrukust nimega Hazel, kellel on kopsuvähk. Ta saab ravi ja tema vähk ei arene edasi. Aga ta ei saa iseseisvalt hingata, ning seega on tal koguaeg torud ninas ja väike masin kaasas. Ta kohtub poisiga nimega Augustus, kellel oli samuti vähk, kuid ta sai sellest jagu (kahjuks kaotas ta ühe jala võitluses vähiga). Lugu ongi neist kahest noorest (16.aastased), kes armuvad ja võitlevad elu raskustega. Nad on oma vanuse kohta nii huvitavalt targad. Nende mõttemaailm on teistsugune (seda ilmselt selle tõttu, et nad on pidanud nii palju üle elama ja surmale nii lähedal olnud). Hazel tutvustab Augustusele üht raamatut, mille ka poiss läbi loeb. See raamat on nö teiseks tegevusliini põhjuseks. Selle raamatu tõttu tõusevad mitmed küsimused,arvamused, nad lähevad Amsterdami reisile jms. Kõige jubedam on aga see, et Augustusel avastatakse uuesti vähk. See on juba igale poole laiali hajunud. Ta hakkab küll ravi saama, aga sellest pole suur kasu. Hazel on muidugi tema kõrval. 
Muud ma ei tahakski kirjutada sisu kohta, sest lugejal peab ka jääma midagi avastamiseks. See raamat võib kirjelduse järgi tunduda mingi eriti lihtne, võib-olla isegi noortepärane lugemine. Kuid tegelikult on see palju 
sügavam, kui esialgu arvata võib. 
Mulle see raamat väga meeldis. Mitmes kohas pani sügavalt mõtlema, hoopis omi mõtteid. Ja hästi palju häid mõtteteri oli raamatus. Minu lemmikuks on ikka see, mille eelmises blogipostituses kirja panin:

"Everybody should have true love, and it should last at least as long as your life does."

//I wrote yesterday that if I finish the book and watch the movie then I will write a review of these both together. But today I realized that the movie is not out yet. So, I don't want to wait. I am going to write a review of John Green's book "The Fault in Our Stars" which I finished reading today. I found this book very compelling and interesting. Deep and meaningful. 
The story itself was harsh, sad and serious, but it was written through humor. The main characters are 16 year olds Hazel and Augustus. Hazel has a lung cancer and she meets Augustus at support group. Augustus used to have a cancer too, but he got treated and beat the cancer (he lost his leg in that war, though). They well in love and the book was a story of their struggle, but yet very honest and almost adult view to the life/world. They had been gone true so much, but they were still teenagers. The very important part of this book was another book. A book what Hazel recommended to Augustus. They both read that book and they loved it. This book brought so many questions, discussions, actions and so on. It brought them to Amsterdam, for example. I don't want to write too much about the storyline because I think readers want to find it all out themselves. But I can say it's a very good read. It may sound as a typical teenagers' book, but it really isn't. This isn't a typical love story. The author uses very diffrerent language and writing style. There's no other book like that. //

Kuna ma ootan nüüd põnevusega selle raamatu ainetel vändatud filmi, siis panengi lõpetuseks siia selle ilmi treileri ;)

//Because I am so excited to see tha movie of that book then I think it'll be the best to end this blogpost with the trailer of a movie "The Fault in Our Stars" ;) //




Thursday, January 23, 2014

Book review: Christmas Magic

Sain töökaaslaselt jõuludeks Cathy Kelly raamatu "Christmas Magic". See on tegelikult Cathy Kelly lühijuttude kogumik. Alguses ei osanud ma midagi arvata ega oodata, sest ma pole lugenud väga palju lühijutte..pigem meeldib mulle ikka üht täispikka lugu lugeda, raamatu algusest lõpuni. Kuid sain meeldiva üllatuse osaliseks. Kõik need 19 lugu, mis mahtusid ära 352 leheküljele, olid väga kaasahaaravalt kirjutatud, huvitavate tegelaste ja sündmuskäikudega. Mulle meeldis, et igal lool oli oma õpetlik sisu ning iga lugu lõppes hästi. Jõuluaeg ongi ju imede aeg! Lugesingi seda raamatut jõulude ajal ning jäin igati rahule!
Kuna lugusid oli päris palju ja neis kõigis erinevad tegelased ja erinev sisu, siis ei saa ma ühtset sisu kokkuvõtet teha. Küll aga mõtlesin tuua paar näidet lugudest, mis mulle esimesena meelde tulevad.

Lugu "Letter from Chicago" oli hästi huvitav, kuna tegu oli kahe perekonna vahelise nö enese kiitmisega. Kaks õde, kes polnud aastakümneid kohtunud, kirjutasid üksteisele pidevalt. Igas kirjas nad muudkui kiitsid enda lapsi, nende kodusid, tööd, lastelaste häid hindeid jms. Ühel päeval sai Iirimaal elav õde kirja oma Chicagos elavalt õelt, kes ütles, et tema lapselaps koos sõbrannaga tahab Iirimaale külla sõita. Probleem tõusis nüüd selles, et Iirimaal elav pere polnudki nii rikas ja heal järjel nagu vanaproua oma õele koguaeg kirjutanud oli. Ta nimelt kirjutas seda kõike, kuna Chicago õde muudkui kiitis enda peret...Ühesõnaga, iiri vanaproua pidi oma perele kogu loo ära rääkima ning koos leidsid nad olukorrale lahenduse. Nad otsustasid kodus remonti teha (lihtsalt ja odavalt, kuid väga kenasti - vanaproua noorem laps on alati sisekujundusest huvitunud). Lõpuks tulidki külalised ja neile väga meeldis nende kodu, seltskond jms. Ühise lobisemise käigus tuli aga välja, et Chicagos elav pere polegi nii rikas, jõukas jms mida vanaproua kirjutanud oli. Selgus, et mõlemad õed olid kirjeldustega liialdanud. 

Teine lugu, mis mul hästi meeles on, on pealkirjaga "Thelma, Louise and Lurve Gods". See rääkis kahest kahekümnendate lõpu aastates sõbrannadest Suze ja Becky'st, kes otsustasid Ameerikasse reisile minna. Nad osalesid sellises reisivormis, kus nad said auto ja punktid, mida läbima peavad, samuti oli neile borneeritud hotellid nendes punktides. Ameerikasse jõudes selgus, et nad peavad autot jagama kahe ülikena kutiga. Becky võlus kohe Tony ära, ja vastupidi. Suze oli aga pettunud, sest sai kohe aru, et teine kutt - Liam - pole temast huvitatud. See oli Suze'i arvates aru saadav, sest ta polnud selline piitspeenike kaunitar nagu Becky. Aga samas polnud ta ka kole.. lihtsalt tal oli rohkem volüümi. Igatahes, reis võis alata! Muidugi olid Becky ja Tony ninapidi koos ning enamikes punktides ei suvatsenud nad hotellitoast väljudagi. Nii siis käisid Liam ja Suze koos vaatamisväärsusi vaatamas - see oli nende ühine huvi! Nad rääkisid palju, neil sai nalja jne. Lõpuks nad armusid. See on selline väga lihtne ja ülevaatlik kokkuvõtte. Tegelikult oli see palju huvitavam, pikem ja kirjum. 

//I got a Cathy Kelly book "Christmas Magic" for Christmas from my colleague. It'sa collection of Cathy's 19 short stories. I didn't know what to expect from this book because I don't usually read short stories. I prefer one long book. But I was pleasently surprised. I loved all the stories. They were so fun, easy to read, interesting.. All had some good messages to hold and they all ended happily. I think it's a perfect read for Christmas time when magic owns a special meaning! Since all the stories are very different, I can't write one review. All I can say is that it's a nice read! I recommend!//



Saturday, December 21, 2013

Book review: How to Fall in Love

Kui kuulsin, et mu lemmikkirjanikul Cecelia Ahernil tuleb novembris uus raamatu välja, siis tellisin selle kohe ära. Ma isegi ei lugenud, mis selle raamatu sisu on. Ootan alati põnevusega, mil saan jälle uut Cecelia Aherni raamatut lugeda. Tema raamatud on lihtsalt kuidagi nii erilised ja nii huvitavalt kirjutatud! Ma pole ühesgi tema raamatus pettunud.
Kui hakkasin „How to Fall in Love“’i lugema, siis nautisin seda, et üldse ei teadnud, millest see räägib. Raamat algab kohe väga põnevalt ja on väga huvitav kuni lõpuni. Mul on alati nii kahju, et loen raamatu nii ruttu läbi, sest tahan veel ja veel!!! Aga Aherni raamatuid on võimatu käest panna.
„How to Fall in Love“ räägib naisest nimega Christine, kes satub kohakuti mehega, kes tahab enesetappu teha. Ta tunneb, et peab teda aitama. Mees tahab sillalt alla hüpata ning Christin püüab teda ümber veenda. Tal õnnestubki see...aga sellel on üks konks. Ta peab 2 nädala jooksul mehele näitama, et elu on elamist väärt. Ehk ta peab mehe uuesti ellu armuma panema. Ja sealt hakkabki lugu arenema. Ta püüab Adami elu probleemid ära parandada, veetes samal ajal kõik need 2 nädalat koos Adamiga teda silmast laskmata. Nagu kõik Cecelia Aherni raamatud, on ka see hästi sügav ja raamatus on mitmeid elutarkusi.
Soovitan seda raamatut kõigile. Kui arvad, et sulle ei meeldi lugeda, siis loe vähemalt ühte Cecelia Aherni raamatut ning su arvamus raamatute kohta väib muutuda!

Cecelia Ahern with her new book!

//When I heard that Cecelia Ahern is writing a new book, I couldn’t wait to read it. Finally in November it was published and of course I ordered it! When I started reading it I didn’t even know the storyline of the book. And I loved reading while having no clue what’s going to happen.
„How to Fall in Love“ is a story of a woman named Christine who meets a man on a bridge who wants tp commite suicide. She talks him out of it and they make a deal that Christine must help him fall in love with life again in 2 weeks time. If she fails he will end his life. So, Christine has hard and responsible work to do: she must fix problems in Adams life, so he wouldn’t want to kill himself. This is what is going to happen. And trust me, it’s very compelling and interesting. There’s love, there’s family and friendship. Like all Cecelia Ahern’s book this is deep and has great messages, too.

I recommend this book to everybody! It truely is an excellent read! //


Saturday, December 7, 2013

Book review: Minu Guatemala

Lugesin jälle ühe "Minu"-sarja raamatu. Seekord siis "Minu Guatemala", mille autoriks on Kaja Kahu. Kui seda ramatut poeriiulil nägin, siis teadsin, et pean seda lugema. Esiteks, raamatu kaanekujundus on juba nii ilus ja erilist hõngu. Teiseks, ma teadsin väga ähmaselt Guatemala kohta, seega oli huvi eriti suur. Ühesõnaga, ostsingi selle ära!
Raamatut lugedes üllatas mind, et pere, kes Guatemalasse kolis, on nii tegus ja julge. Autor kirjeldab natuke ka oma elu teistes riikides, kus ta oma mehe töö tõttu on pidanud viibima. 
Guatemala kohta sain ma raamatust tohutult palju teada. Näiteks pani mind imestama autori värvikad kirjeldused sealse ihukaitsja-kultuuri kohta. Nimelt on Guatemalas rikastel alati ihukaitsjad. Ka autori perel olid. Kuna meie, eestlased, pole ihukaitsjatega harjunud, siis tuli autoril ette mitmeid imelikke seikku. Näiteks ihukaitsja solvus, sest teda kutsuti kohvikusse kohvi jooma. Samuti ihukaitsja ei mõistnud, et ta ei pea igal hommikul kohal olema, isegi siis kui pere ei välju kodust sel päeval. Minu meelest neil ihukaitsjatel vedas selle perega väga. Ehkki alguses võis neile tunduda võõras, et pere neist niimoodi hoolib ja nende abi iga päev hommikust õhtuni ei vaja, kuid mulle tundub, et üsna pea nad harjusid sellega ja olid selle eest ka tänulikud.
Huvitav oli lugeda ka autori hispaaniakeele õpingutest. Kuna Guatemala riigikeeleks on hispaania keel, siis muidugi on nad isegi väga hispaanlastele tüüpiliste iseloomujoontega. Nad on avatud, räägivad palju, sõbralikud, alati jäävad hiljaks, aega on neil maa ja ilm. Kõike seda sai kogeda ka raamatu autor. Alguses oli see talle võõras, kuid ta harjus sellega. Mulle meeldis see sõnum, mis raamatust kõlama jäi: õnneks pole vaja palju, piisab heatahtlikusest ja hoolivatest inimestest. Autor kirjutas, et Guatemalas leidis ta ise endas tõelise õnne. Inimesed ta ümber olid nii positiivsed ja see oli nakkav. 
Hästi tore oli lugeda Guatemala traditsioonidest ja imelisest loodusest, mis autorile seal viibides väga hinge läks ja teda lummas. Mul oli kohati tunne, nagu ma olen ise ka seal viibinud..mõistsin autorit nii hästi. Loodus on nii võimas ja neid imelisi looduse imesid oma silmaga näha on uskumatu kogemus.
Raamatus oli läbivaks ka autori lapse kogemused uuel maal. Kui autor on ise keskeas ja kogeb uue maa võlusid ja valusid oma moodi, siis laps võib seda kõike teisiti tajuda. Autor tõi välja näiteks selle, kui kiirelt sai ta laps hispaania keele selgeks ning kui kergesti ta võttis omaks guatemalaliku hoiaku ja suhtumise. Ta oli sama avatud, positiivne ja sai kohe kõigiga sõbraks. Just nagu guatemalalased.
Üleüldse on see raamat kirjutatud suure kirega. Selle lugemine läks mul väga kiiresti, kuna koguaeg kirjeldas autor põnevaid seiku ning kuidagi ei tahtnud selle lugemist pooleli jätta. Samuti lummas mind kogu see uus teadmiste tulv!
Preagu, kui raamat on läbi loetud, huvitab mind hoopis aga, mis sellest toredast ja seiklustele aldist perekonnast saanud on? Mis riigis nad nüüd paiknevad? 

"Minu Guatemalat" saab osta SIIT

//I recently read a book called "Minu Guatemala" (My Guatemala). Since I didn't know much about this little country, I found it very a intresting read. What I liked the most was author's very honest stories about her life there. It wasn't easy first, but eventually she got used to the life there. She writes about the life with bodyguards, fantastic nature, her language strugles and much more. I truly enjoyed reading this book and I got so much more knowledge of this litte country! //


Thursday, November 7, 2013

book review: Wedding Night

Lõpetasin eile Sophie Kinsella raamatu "Wedding Night" lugemise. Seda raamatut ostes teadsin juba ette, et see on selline lõbus lugemine. Nimelt kõik Sophie teosed on kirjutatud hästi armsalt ja läbi huumori. Tema peategelane on alati natuke naiivne, kelle arusaamad ja juhtumised on lõbusas noodis läbi raamatu.
"Wedding Night" on väga kaasakiskuv raamat, selline mõnus öökapi lugemine. Sisu on lühidalt järgmine: Flissi õde Lottie arvab, et ta boyfriend teeb talle abielu ettepaneku. Kui seda aga ei tule ja nad lahku lähevad, siis Lottie on murtud. Nagu lahkuminekute järel alati teeb ta midagi pöörast. Seekord võtab vastu oma teismelise eas esimese armastuse Ben'i abieluettepaneku. Lottie õde Fliss püüab seda takistada, kuid jääb omadega hiljaks. Aga tal on kinnisidee, et ta õde tegi vea. Ja ta püüab elu eest takistada Lottie't oma mehega pulmaööd veetmast. Sest kui nad oma abielu voodis ei kinnita, siis saab abielu hiljem tühistada. Lottie ja Ben sõidavad Kreeka saarele oma pulmaööd veetma ning Fliss korraldab nii, et sealne hotellijuht teeb kõik selleks, et Ben ja Lottie ei saaks hetkegi kahekesi olla. Mis täpselt juhtub, seda ma ette ei taha öelda. Aga koguaeg on kirjutatud paralleelselt Lottie ja Flissi tegemistest. 
Mulle see raamat väga meeldis. Ilmselt juba seetõttu, et olen tuttav Kinsella kirjutamisstiiliga. Ja tema raamatuid on kuidagi turvaline ja kodune lugeda! Mäletan, et kui ma esimest korda ta Shopaholicu sarja 1.osa lugesin, siis ma esialgu ei mõistnud, miks see tegelane nii naiivne ja imelik on. Aga harjusin sellega ruttu ära. Ja nüüd saan aru, et kõik Kinsella tegelased on selles suhtes sarnased. 
Igal juhu soovitan seda raamatut lugeda! Ma sain raamatut lugedes nii palju kõva häälega naerda. Arvan, et mõnikord ongi hea lugeda midagi, mis kõhulihaseid treenib ja lihtsalt hea tuju loob :)

//I just finished reading Sophie Kinsella's book "Wedding Night". It's so funny and cute easy reading. I really enjoyed it. The storyline is so interesting and you can't put the book down before you have read the last page. It's about mistakes in life and also how some people tend to come when something hard comes into their life. It's about two sisters Fliss and Lottie. Fliss always tends to look after her sister. Lottie thinks her boyfriend is going to propose, but she's wrong. They break up and Lottie is miserable. She gets married to her first teenage love Ben and they go to Greek's island to spend their wedding night. But Fills does everything to stop them. If Lottie won't consummate her marriage she can get an annulation. You need to read it yourself to find out how she is trying to stop them and what is happening in the book in general. It's definitely interesting and compelling. //

Friday, October 18, 2013

book review: Wife 22


Mulle väga meeldib lugeda. Mu vaieldamatu lemmikkirjanik on Cecelia Ahern. Ta on Iiri kirjanik, kes elab Dublinis. Ma oman kõiki tema raamatuid ja need on lihtsalt suurepärased. Novembris tuleb tal uus raamat välja, mille tellimus on mul juba sisse antud. Kohe, kui see Inglismaal välja tuleb, saadetakse see ka minule! Olen nii põnevil! Ma pole üheski tema raamatus pettunud - need on lihtsalt võrratult kirjutatud!
Peale Aherni loen alati kõiki Nicholas Sparksi raamatuid (ka need on mul kõik kodus olemas ja läbi loetud). Veel meeldib Sophie Kinsella oma mõnusa huumoriga. Ka Jodi Picult on väga hea kirjanik. Ja kindlasti on häid veel ja veel. Kui mu lemmikutelt pole midagi uut väljas, mida osta ja lugeda, siis tihti ostangi täiesti suvaliselt mõne raamatu. 

Hiljuti ostsin raamatu Wife 22, mille autor on Melanie Gideon. Arvasin, et see räägib naisest, kes abiellub 22.aastaselt või midagi taolist. Aga oh ei! Hoopis keskealisest naisest, kelle nimeks Alice ja tema abikaasast Williamist, ja üldse kogu nende perest. Abikaasadel on väike keskeakriis. Kirjanik on kirjutanud raamatu väga humoorikalt ja kaasahaaravalt. Kaasatud on tegevusse ka peresõbrad, töö jms. Raamatu sisu on järgmine: Alice saab kutse osaleda anonüümses küsitluses abielu teemal, mille läbimise eest saab ta ka raha. Ta otsustabki osaleda, aga oma mehele ei räägi ta sellest midagi. Talle hakatakse meilile erinevaid küsimusi saatma (nt: mis sulle su abikaasa juures kõige rohkem meeldib? kuidas te tutvusite? jne). Läbi nende küsimustele vastamise hakkab naine mõtlema oma suhte üle, mis on viimasel ajal kuidagi külm..nad justkui kasvavad mehega lahku. Igatahes, varsti hakkab arenema võike flirt Alice'i ja selle mehe vahel, kes talle küsimusi saadab.. Ja edasi ma ei kirjuta. Lugege ise, sest ma ei taha ju kõike ette ära rääkida. Võin öelda, et seda raamatut on väga lihtne lugeda ja seal on nii mõnusaid naljakaid kohti. Lõpp on ka hästi kihvt!
Ühesõnaga, hea raamatu valisin, teadmata midagi selle sisust ega ka kirjanikust. 

//I recently read a book called Wife 22, written by Melanie Gideon. I thought it's about a woman who gets married in a age of 22. But no. It is actually a story about married couple who are reaching their midlife crises. And the woman, named Alice, gets an invitation to join a survey that is about marriage. She joins it without telling her husband about it. So, she starts getting questions to her email (for example: how did you and your husband meet? what do you like about your husband?). While she's answering the questions she starts thinking more of her relationship with her husband. And she also starts flirting with the man who sends the questions. It's a very funny and enjoyable read! The end will surprise you! ;) //