Lugesin jälle ühe "Minu"-sarja raamatu. Seekord siis "Minu Guatemala", mille autoriks on Kaja Kahu. Kui seda ramatut poeriiulil nägin, siis teadsin, et pean seda lugema. Esiteks, raamatu kaanekujundus on juba nii ilus ja erilist hõngu. Teiseks, ma teadsin väga ähmaselt Guatemala kohta, seega oli huvi eriti suur. Ühesõnaga, ostsingi selle ära!
Raamatut lugedes üllatas mind, et pere, kes Guatemalasse kolis, on nii tegus ja julge. Autor kirjeldab natuke ka oma elu teistes riikides, kus ta oma mehe töö tõttu on pidanud viibima.
Guatemala kohta sain ma raamatust tohutult palju teada. Näiteks pani mind imestama autori värvikad kirjeldused sealse ihukaitsja-kultuuri kohta. Nimelt on Guatemalas rikastel alati ihukaitsjad. Ka autori perel olid. Kuna meie, eestlased, pole ihukaitsjatega harjunud, siis tuli autoril ette mitmeid imelikke seikku. Näiteks ihukaitsja solvus, sest teda kutsuti kohvikusse kohvi jooma. Samuti ihukaitsja ei mõistnud, et ta ei pea igal hommikul kohal olema, isegi siis kui pere ei välju kodust sel päeval. Minu meelest neil ihukaitsjatel vedas selle perega väga. Ehkki alguses võis neile tunduda võõras, et pere neist niimoodi hoolib ja nende abi iga päev hommikust õhtuni ei vaja, kuid mulle tundub, et üsna pea nad harjusid sellega ja olid selle eest ka tänulikud.
Huvitav oli lugeda ka autori hispaaniakeele õpingutest. Kuna Guatemala riigikeeleks on hispaania keel, siis muidugi on nad isegi väga hispaanlastele tüüpiliste iseloomujoontega. Nad on avatud, räägivad palju, sõbralikud, alati jäävad hiljaks, aega on neil maa ja ilm. Kõike seda sai kogeda ka raamatu autor. Alguses oli see talle võõras, kuid ta harjus sellega. Mulle meeldis see sõnum, mis raamatust kõlama jäi: õnneks pole vaja palju, piisab heatahtlikusest ja hoolivatest inimestest. Autor kirjutas, et Guatemalas leidis ta ise endas tõelise õnne. Inimesed ta ümber olid nii positiivsed ja see oli nakkav.
Hästi tore oli lugeda Guatemala traditsioonidest ja imelisest loodusest, mis autorile seal viibides väga hinge läks ja teda lummas. Mul oli kohati tunne, nagu ma olen ise ka seal viibinud..mõistsin autorit nii hästi. Loodus on nii võimas ja neid imelisi looduse imesid oma silmaga näha on uskumatu kogemus.
Raamatus oli läbivaks ka autori lapse kogemused uuel maal. Kui autor on ise keskeas ja kogeb uue maa võlusid ja valusid oma moodi, siis laps võib seda kõike teisiti tajuda. Autor tõi välja näiteks selle, kui kiirelt sai ta laps hispaania keele selgeks ning kui kergesti ta võttis omaks guatemalaliku hoiaku ja suhtumise. Ta oli sama avatud, positiivne ja sai kohe kõigiga sõbraks. Just nagu guatemalalased.
Üleüldse on see raamat kirjutatud suure kirega. Selle lugemine läks mul väga kiiresti, kuna koguaeg kirjeldas autor põnevaid seiku ning kuidagi ei tahtnud selle lugemist pooleli jätta. Samuti lummas mind kogu see uus teadmiste tulv!
Preagu, kui raamat on läbi loetud, huvitab mind hoopis aga, mis sellest toredast ja seiklustele aldist perekonnast saanud on? Mis riigis nad nüüd paiknevad?
"Minu Guatemalat" saab osta SIIT.
//I recently read a book called "Minu Guatemala" (My Guatemala). Since I didn't know much about this little country, I found it very a intresting read. What I liked the most was author's very honest stories about her life there. It wasn't easy first, but eventually she got used to the life there. She writes about the life with bodyguards, fantastic nature, her language strugles and much more. I truly enjoyed reading this book and I got so much more knowledge of this litte country! //
No comments:
Post a Comment