Positive thinking and positive mind!

Se aastal mu üheks suurimaks lubaduseks iseendale on olla rohkem positiivsem ja rõõmsam. Mitte, et ma muidu norutaks, aga nii tihti lasen väikestel ebaolulistel asjadel end häirida ja võtan vahel asju liiga tõsiselt. Mäletan, et Johannes ütles mulle umbes kaks aastat tagasi, et miks ma enam nii rõõmsameelne pole. See oli see aeg, kui ta just sai Soome tööle ja me pidime koguaeg lahus olema.. Nii raske oli. Ja tõesti oli siis raske positiivne olla. Samas sisendasin endale koguaeg, et pean oleme õnnelik selle üle, et ta mul üldse olemas on..mis siis, et ei saa nii palju koos olla, kui tahaksime. Aga see oli siis. Ja õnneks nüüd olemegi koos :)

Ma olen tegelikult juba sünnist saati suur nutja olnud. Olen väga emotsionaalne ja võtan paljusi asju hinge.. eriti kui need tulevad inimestelt, kellest hoolin. Ema on rääkinud, et beebina ta ei saanud teise tuppa ka minna ilma, et ma nutma hakkaks. Koguaeg nutsin! Mäletan, et varateismelise eas mu õed ütlesid mulle ka koguaeg, et miks ma iga asja peale nutma hakkan. Noh hinge läks kõik mis öeldi! Aga ühel päeval otsustasin end muuta. Mõtlesin, et kui keegi ütleb midagi sellist, mis mind üldjuhul nutma ajab, siis ma mõtlen selle inimese kohta midagi halba..nö ütlen talle mõttes halvasti.. kommenteerin teda. Ja kui tahan, saan alati öösel kõik välja nutta, nii et keegi ei näe. Alguses nutsingi, aga lõpuks enam mitte, sest päeva lõpuks need asjad enam ei läinud korda! :) Selle aja peale, kui Johannesega kohtusin, polnud ma juba ammu nutnud. Olin tõesti selline rõõmsameelne ja positiivne (olen ka praegu selline!). Aga muidugi meie suhte jooksul olen palju nutnud.. ilmselt seetõttu, et nii palju raskusi ja muutusi on ellu tulnud. Enne Johannest polnud mul kedagi, kellest NII palju hoolida. Kui Johannes tuli, siis muidugi läks kõik mulle hinge, mida ta ütles, mõtles või arvas. Ja kui pidime lahus olema, siis see oli raske, sest ma ju ei tahtnud olla temast eemal!

Aga praegu oleme õnnelikult koos. Siiski vahel ma tunnen, et ma ei ole nii rõõmsameelne ja positiivne, kui varem. Mõnikord ma lihtsalt solvun solvumise pärast. Mõnikord ma nutan ilma asjata. Mõnikord ma mõtlen nagatiivselt. 

Nüüd aga otsustasin end rohkem kontrollima hakata ja end nö mõistusega suunama. Ja kui on halb tuju või halb päev, siis püüan leida selles päevas midagi positiivset. Kõik ju ei ole üdini halb. Loomulikult tuleb vahel lubada endal ka nutta. See maandab pingeid (mitte et mul neid nii palju oleks:P). 

Ma ei kirjutanud seda postitust, kuna olen kurb või negatiivne või tahan nutta. Ei, kõik on väga hästi :) Ja see vist ajendaski kirjutama. Positiivsus ja rõõmus oleks on nii toredad :) See on ju nakkav! Aga tean lihtsalt, et võiksin olla mõnikord veel rohkem positiivsem ja võtta elu kergemalt. Tahan sel aastal (ja ka kõigil järgnevatel) palju naerda (koos Johannesega) ning lihtsalt rõõmsal meelel elu nautida! :D

// My new year promise to myself is to be more positive and happy! It's not that I am not, but sometimes I do get negative minds, sometimes I cry, sometimes I take things too seriously and then I get hurt. I know that if I am happy then people around me are happy too! I like to laugh and see other people around me laugh, too :) //

Panen postituse lõppu mõned pildid ja ütlused, mis mulle väga meeldivad :)

Kui mõtled koguaeg negatiivselt, siis see ei saa kuidagi tuua sulle positiivset elu. Tuleb mõtelda positiivselt!!!

Seda on alati oluline mäletada ja meelde tuletada, et ükskõik, kui halb su päev tundub, midagi on ikka head! Seda tuleb vaid osata näha!

See on minu jaoks oluline. Sest kui mina olen positiivne, siis see mõjutab ka Johannest. Tean, et talle meeldib näha mind naermas ja rõõmsana :) Tahan ka teda naermas näha! :)

Mu lemmik! Naerata täna ja nuta homme. Aga seda tuleb lugeda igapäev, nii et nutmine lükkub edasi ja järele jääb ainult naeratamine ja rõõmus meel :)